Je t'aime, Paris!

käisime kursakatega pariisis. sõit pariisi algas laupäeva öösel vastu pühapäeva hommikut ehk siis 2.30am startis suur mikrobuss meie ülikooli eest. mina polnud kunagi varem pariisis käinud ja olin väga ootusärevil. bussi jõudnud istusime sophia ja melissaga kõige taha, MELISSA NÕUDMISEL, mis osutus suureks veaks. millegi pärast oli sophia otsustanud terve pudeli gini (40 vol) enne reisile minekut ära juua ja kui ta bussi peale jõudis, oli ta täiesti täis. ma alguses ei saanudki aru, et tüüp nii purjus on, aga kui ta minu kõrvale istus, siis ta ei suutnud oma keha paigal hoida ja ta suust tuli sellist alkohaisu, et hakka või oksele. tunnike hiljem ta juba oksendas ja nimelt oksendas ta melissa mantli täis. mina olin täiesti šokis ja raputasin melissat, et ta üles ärkaks ja kui ta lõpuks aru sai, mis juhtunud on, siis võite ainult ette kujutada kui maruvihane (itaalia temperament) ta oli. melissa karjus sophia peale ja kaskis tal õppejoudude juurde minna, aga sophia ei saanud mitte midagi aru ja ainult korrutas: "rahune maha, ma ei lahe mitte kuskile." melissa oli selleks ajaks juba püsti tõusnud ja põhimõtteliselt karjus üle bussi ja vehkis katega. see oli üpriski crazy vaatepilt, sest kell oli umbes 3 öösel ja enamus inimesi bussis üritasid magada või juba magasid ja kui see 'okse accident' juhtus, siis muidugi inimesed, kes taga pool istusid, ärkasid kõik ülesse ja heas tujus nad just ei olnud. lõpuks sophia läks julia (kõige sõbralikum õppejõud) juurde ja julia aitas tooli ja melissa jopet niiskete salvrätikutega puhastada. pärast juhtumit mina läksin bussi täiesti ette alice'i kõrale istuma ja melissa tuli ka ettepoole istuma. mina ja melissa olime mõlemad nii vihased ja väsinud, et me lihtsalt ei suutnud sophiaga rohkem tegeleda ja pealegi, mida kuradit nagu? miks peab jooma suures koguses kanget alkoholi enne pikka bussireisi...no mitte ei saa aru. sõitnud bussiga üle 5 tunni jõudsime lõpuks sadamasse, kus saime ferry peale minna. oi kui mõnus oli lõpuks oma jalgu sirutada ja korralikult hommikust süüa. ferry'ga sõitsime alla 2 h ja kohale jõudes tervitas meid päikseline prantsusmaa. ilmaga meil üldse vedas, sest päeval oli umbes 14-15 kraadi sooja ja päike paistis.

hotelli jõudsime umbes kahe paiku päeval. kolme tärni hotell, mega väiksesed toad, aga suhteliselt viisakad. hommikusöök oli täitsa asjalik. pärast hotelli check-in'i, seadsime end tubadesse, sättisime endid korda ja sõitsime metrooga eiffeli torni vaatama. eiffeli torn on muidugi hiiglaslik ja tippu jõudes avaneb suurepärane vaade. süsteem näeb välja selline, et sa valid endale ühe torni jala, mida mööda sa siis liftiga kogu aeg kõrgemale sõidad. pean tunnistama, et peale viimasele liftile minekut, oli mul küll veidi kõhe...aga ülevalt oli vaade missugune:) hea meel, et olen eiffeli torni tipus nüüd käinud. pärast eiffeli torni sõitsime metrooga pool maad kodule lähemale ja valisime välja ühe itaalia restorani, kus siis igaüks endale midagi suupärast tellis. mina sõin tagliatellesid kreemise lõhega, mis maitses tühja kõhu peale väga hästi, teised jäid ka oma valikutega rahule. pärast restorani sõitsime metrooga koju, sest olime ikka veel bussireisist nii väsinud ja tahtsime järgmine hommik värsked olla.

esmaspäeval ärkasime vara, sõime hommikust ja läksime bussi peale. kesklinna jõudes, tuli bussi peale giid, kes siis kahe tunni jooksul meile kõige tähtsamad pariisi vaatamisväärsused ära näitas. giid oli ehtne prantslanna ja nalja sai kõvasti. pärast seda peatusime moulin rouge'i ees, kus meie reisigrupp kaheks jaotati. ühed said moulin rouge'i backstage'i näha ja teised läksid rahvusooperit vaatama. mina kahjuks moulin rouge'i backstage'i ei näinud kuna ainult 25 külastajat oli lubatud ja õppejõud valisid 25 inimest loosi teel välja. mina läksin ooperimaja vaatama, aga tuli välja, et esmaspäeviti on see suletud, selle peale küsisid õppejõud, et kas teine ooperimaja on esmaspäeviti avatud ja selle peale vastati, et jah on. läksime siis teise ooperimaja vaatama ('phantom of the opera' on seal filmitud) kui selgus, et ka see ooperimaja on suletud. selle peale olid kõik muidugi pahurad ja süüdistasid õppejõude halva organiseerituse eest, aga mina ei viitsinud oma närve raisata ning ütlesin alice'ile, et lähme kuskile mujale. alice on paar korda pariisis käinud ja tema pakkus välja, et võiks sinna montmarte'i väljakule minna, kus kunstnikud inimestest portreesid maalivad. mina olin kohe nõus ja sõitsimegi metrooga sinna. hiljem saabusid jenna, emma, sophia ja melissa. jenna, alice ja sophia lasid endast porteed joonistada ja tingitud hind jäi kuskil 20-30 euro kanti. portreedega rahul, otsustasime minna ühte lähedal olevasse prantsuse restorani. restorani hindadest ärme parem räägi, aga mis mind veel rohkem üllatas oli toidukvaliteet. mina tellisin pizza ja kui ma selle kätte sain, oli see äärtest ja põhjast kõrbenud ja suhteliselt kehv pizza. alice tellis merekarbid ja ta ütles, et pole elu sees halvemaid merekarpe söönud, milline pettumus. pärast halba restorani kogemust läksime linna peale jalutama ja põikasime igast šokolaadi- ja kommipoodidesse sisse. minul oli kinnisideeks ära proovida macaroons'id, mida ma juba ammu olen tahtnud ära proovida. ühest šokolaadipoest ma lõpuks need ostsin (mandli, pistaasia, vaarika ja kookose flavour) ja pettuma ma ei pidanud, need olid imehead eriti pistaatsia. pärast käisime veel mõnes riidepoes, sest millegi pärast olid esmaspäeval poed üheksani avatud. hiljem sõitsime metrooga koju, sättisime ennast korda ja läksime hotelli vasta kokteilibaari. lürpisime natuke aega oma daquiri'sid ja pärast seda läksime hotelli tuttu.

järgmine päev pidime veel varem tõusma, sest ees ootas meid kaks muuseumi külastust. esimene muusem oli musee d'orsay ja teine muuseum oli musee du quai branly. teine muuseum meeldis mulle eriti, sest see näitus oli põhimõtteliselt juuste ajalugu ja kuidas erinevad rahvused on aegade jooksul juukseid kasutanud ja lõiganud ja mida juuksestiil üldse näitas jne. pärast muuseumi oli mul kõht niii tühi, et ma ostsin endale prantsuse baguette'i tuunikala ja munaga ja ühe kuuma cappuccino ning elu läks kohe mitu korda ilusamaks. pärast muuseume sõitsime melissa ja sophiaga gallery lafayette'i, kus otsustasime hargneda kuna šoppamiseks oli aega vähe ja kõik tahtsid erinevatesse poodidesse. pärast poodlemist läksime hotelli, tegime endid korda ja läksime hotelli lähedale prantsuse restorani. mina otsustasin pardi kasuks ja ei pidanud pettuma...sophia sõi veiseliha ja melissa, alice ja jenna sõid pizzat. pärast söögiorgiat läksime hotelli baari, istusime maha ja rääkisime suud tühjaks. a ja ma unustasin öelda, et alates teisest päevast olid mu jalad täiesti läbi, sest me kõndisime nii meeletult palju. kui ma oma šopingut tegin, siis mu jalad lõid sõna otseses mõttes tuld, aga ma üritasin selle peale mitte mõelda ja panin kiirkõnniga edasi.

kolmapäeva pärastlõunal hakkasime bussiga tagasi sõitma ja õhtul kell 22.00pm olime vihmases bournemouthis tagasi.

tänaseks oleme sophiaga ära leppinud. melissa mantel läks kohe drycleaning'usse ja sophia maksis selle kinni (24 eurot üks mantel)...

esmaspäeva lõunal jõuan tallinna lennujaama ja hüppan õnnest lakke!

see you soon

xxxxx

vaade eiffeli torni tipust